Rousseau "Emile"

"EMILE"

"Emile" on teos, mis kirjeldab üksikasjalikult Rousseau haridusfilosoofiat. Rousseau haridusfilosofia põhineb arusaamal, et inimesed on loomult head. Raamatu keelustamiseni ei viinud mitte Rousseau haridusfilosoofia vaid raamatu ühes osas vaidleb Rousseau traditsiooniliste religioonivaadete vastu (Delaney, s.a.). 

   

"Emile" on ainulaadne, sest see on kirjutatud osaliselt romaanina ja osaliselt filosoofilise traktaadina.  Rousseau kasutas sama vormi ka mõnes oma hilisemas töös. Raamat on kirjutatud esimeses isikus, juhendajaks jutustaja ning see kirjeldab tema õpilase haridusteed sünnist kuni täiskasvanueani (Delaney, s.a.).

_________________________________________________________________________

Sparknotes editors kirjeldab "Emile" raamatute sisu järgnevalt:

Raamatus jälgib Rousseau Emile’i arengu ja hariduse saamise kulgu – haridust, mille eesmärk on luua Emile´s kõik Rousseau idealiseeritud “loomuliku inimese” voorused, mida ühiskond ei kahjusta. Rousseau sõnul saab inimese loomulikku headust kasvatada ja säilitada ainult selle ülimalt ettekirjutava hariduse mudeli järgi ning Rousseau väidab, et tema eesmärk on Emile’is visandada see mudel – mudel, mis erines järsult kõigist tolleagsetest tunnustatud haridusvormidest. 

Rousseau haridussüsteem pakub iga eluetapi jaoks välja konkreetse pedagoogika, haridus meetodi, mis vastab selle arenguetapi eripäradele. Vastavalt sellele on Emile jagatud viieks raamatuks, millest igaüks vastab teatud vanusegrupile.

• I ja II raamat kirjeldavad looduse ajastut kuni lapse kaheteistkümnenda eluaastani; 
• III ja IV raamatus kirjeldatakse noorukiea üleminekuetappe;
• V raamat kirjeldab tarkuse ajastut, mis vastab ligikaudu vanusele kahekümne kuni kahekümne viie aastani.
• Rousseau väidab, et sellele etapile järgneb õnneaeg. See on viimane arenguetapp, mida ta Emile'is ei käsitle.

I ja II raamatus nõuab Rousseau, et loodusajastu väikesed lapsed peavad rõhutama oma hariduse füüsilist külge. Nagu väikesed loomad, tuleb ka nemad vabastada kitsendavatest mähkimisriietest, anda emale rinda ja lasta neil õues mängida, arendades seeläbi füüsilisi meeli, mis on nende teadmiste omandamisel kõige olulisemad vahendid. Hiljem, puberteedieale lähenedes, tuleks neile õpetada käsitööd, näiteks puusepatööd, ning lasta neil selle raames areneda, suurendades veelgi nende füüsilisi võimeid ning käe-aju 

koordinatsiooni.

III ja IV raamatus jätkab Rousseau, et kui Emile jõuab oma teismeikka, peaks ta alustama formaalset haridust. Rousseau pakutud haridus hõlmab aga töötamist ainult eraõpetajaga ning õppimist ja lugemist ainult selle vastu, mis teda huvitab ja ainult seda, mis on “kasulik” või “meeldiv”. Rousseau selgitab, et sel viisil harib Emile sisuliselt ennast ja on õppimisest põnevil. Ta kasvatab armastust kõige ilusa vastu ja õpib mitte alla suruma oma loomulikku huvi nende vastu. Rousseau nendib, et varajases noorukieas on parim aeg sellise õppimise alustamiseks, sest peale puberteeti on noormees füüsiliselt täielikult välja arenenud, kuid pole veel rikutud hilisemate aastate kirgedest. Ta suudab arendada oma mõistusvõimet juhendaja käe all, kes jälgib hoolikalt oma õpilase isikuomadusi ja soovitab õppematerjale vastavalt tema individuaalsele olemusele. 

Selles staadiumis on Emile valmis ka usuõpetuseks. IV raamatu alajaotuses „Savoaia preestri usutunnistus” kirjeldab Rousseau just seda haridust. Ta kirjeldab, et Emile sai õppetunni Savoia preestrilt, kes kirjeldab õiget suhet, mida vooruslik loomulik inimene, nagu Emile, peab hoidma Jumala, pühakirja ja kirikuga. Preestri õpetuse peamine eesmärk on see, et Emile peaks lähenema religioonile kui skeptik ja vabamõtleja ning et ta peaks avastama Jumala suuruse ja tõe selle enda avastamise kaudu, mitte kiriku dogmade sunniviisilise sisseelamise kaudu.

Rousseau kirjutab, et alles pärast ajaloo uurimist ja õppimist, mõistab Emile kuidas ühiskond loomulikku inimest rikub ja alles siis saab Emile sellesse ühiskonda kaitsetult seigelda, ilma et oleks oht, et ta saab rikutud. Emile astub V raamatusse ja kohtub kohe naisega, Sophie. Rousseau pühendab suure osa kokkuvõtvast osast nii nende armastusloole kui ka arutlusele naishariduse üle.

Rousseau arvamus, et mis tahes formaalset haridust, olgu see siis kooli- või religioosne, ei tohiks alustada enne noorukiiga, oli radikaalne soovitus ajal, mil hästikasvatatud lapsed peaksid alustama usuõpetust eelkõige kuue- või seitsmeaastaselt. Kuigi Emile on kindlasti võimas avaldus hariduse kohta, tekitas see Rousseau radikaalse lähenemise tõttu religioonile suurt poleemikat. Rousseau nõudmine, et Jumalat ja religiooni tuleks avastada vabalt, mitte väikestele lastele jutlustada, tekitas 18. sajandi kirikule ja selle vaimulikele, kes pidasid igasugust küsitlemist või kriitikat tõsiseks ohuks - seepärast ka raamat keelustati.

Rousseau eitas alati, et Emile oli "kasvatustöö" ja ta väitis, et see oli sisuliselt "filosoofiline teos", mis on pühendatud tema põhilise usu kaitsmisele inimese loomulikku headusesse. Kuigi Rousseau tunnistab, et loomulik inimene, nagu on kirjeldatud tema ebavõrdsuse diskursuses, ei saa kaasaegses ühiskonnas eksisteerida, rõhutab ta, et paljud selle loomuliku inimese parimad omadused võivad eksisteerida koos kodanikuühiskonna kohustustega. Tema eesmärk Emile'is on näidata, kuidas see juhtuda saab.

"Emile´d" loeti laialdaselt ning see tõi kaasa konkreetseid muutusi Lääne-Euroopa haritud inimeste laste kasvatamises. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpupoole tunnistasid paljud vaatlejad, et see ajendas aristokraatlikke emasid mõistma oma imikute rinnaga toitmise eeliseid, mitte hoidma neid kogu aeg mähkimisriietes kinni ning lubama vanematel lastel õues mängida ja treenida. Kuigi on vaieldav, mil määral selliseid muutusi Èmile'ile omistada, on see töö kindlasti olnud aluseks paljudele sellele järgnenud sajanditel ilmunud haridusfilosoofia teostele. Paljudele ideeedele, mida Rousseau raamatus Emile inimarengu ja lapsepõlve imede kohta edastas, viitavad paljud tänapäeva hinnatuimad psühholoogid ja pedagoogid oma töös. 

_________________________________________________________________________

Samas kirjutab Furet "Romantismiaja inimene" raamatus, et "Emile" mõju peetakse ulutuslikule algõpetusele kaudseks, sest see oli suunatud jõukamatele lapsevanematele, kellel oli lastele pühendusmiseks piisavalt aega, teadmisi ning majanduslikke võimalusi (Furet, 2003). 

______________________________________________________________

ALLIKAD:

Delaney, J. J. (s.a.). Jean-Jacques Rousseau (1712 – 1778). The Emile.

    Retrieved from https://iep.utm.edu/rousseau/#H5

Furet, F. (2003). Romantismiaja inimene. Tallinn: Avita

Sparknotes editors. (2005). (s.a.). Jean-Jacques Rousseau (1712 – 1778). Émile.

    Retrieved from https://www.sparknotes.com/philosophy/rousseau/section3/

Emile raamatute pilt: https://www.catawiki.com/en/l/41375073-j-j-rousseau-emile-ou-de-l-education-1762