Kronoloogia

Pildid: Google.com, pildi autor Kelly Talimaa, 2021



Jean-Jacques Rousseau “Emile ehk kasvatusest”

"Emile" on teos, mis kirjeldab üksikasjalikult Rousseau haridusfilosoofiat. Rousseau haridusfilosofia põhineb arusaamal, et inimesed on loomult head. Raamatu keelustamiseni ei viinud tema haridusfilosoofia vaid raamatu ühes osas vaidleb Rousseau traditsiooniliste religioonivaadete vastu.  Loe rohkem. (viide).


J.W von Goethe “Noore Wertheri kannatused”

See on Goethe esimene romaan, mis ilmus 1774. aastal. Päevikuna kirjutatud raamat räägib noorest õnnetust ja kirglikust noormehest, kes on lootusetult armunud Charlotte'i - oma sõbra naisesse. See romaan mõjutas hiljem oluliselt romantismi ajastust. (Goodreads).


W. Wordsworth, S.T Coleridge “Lüürilised ballaadid”

Arvatakse, et selle luulekoguga andsid autorid luulele hääle, sellise, mida ei ole varem antud. Põhiliselt räägivad luuletused inimesest ja tema olemusest. Nende soov oli raamat teha kättesaadavaks ka tavalugejale. Loe lisa. (Blades, 2017).


Madame de Staeli “Saksamaast"

Teos kirjeldas Saksamaal uut ja edukat kirjandust, filosoofiat ja popkultuuri. Napoleon keelas raamatu levitamise Prantsusmaal, kuid selle sõnum tungis sellest rahva sekka. (Britannica).

M. Shelley “Frankenstein”

"Frankenstein" on ilmselt üks tuntumaid õuduslugusid maailmas. Lugu räägib ühest "hullust arstist", kes kasutab surnute kehasid, et luua koletis, mis muutub halvaks ja tapab inimesed. (Shelley, 1986).


Caspar Davis Friedrich "Wanderer above the Sea of Fog"

Inimene seisab uduse mere taustal mõtisklemas, justkui oleks see religioosne ja vaimne kogemus. Seljaga vaataja poole olles ei lülita ta neid välja, vaid võimaldab neil näha maailma läbi tema enda silmade, jagada isiklikku kogemust. (Artble).



Viide daatumitele: Morris, N., Grant, N., Isenman, L., Martell, H, M., McRae, L., Malam, J., Pollard, M. (2003). Maailma ajalugu sõnas ja pildis. Tallinn: Sinisukk.


HARIDUS




Pildid: Google.com, pildi autor Kelly Talimaa, 2021



Guizot seadus

Aastal 1833 lõi François Guizot (1787-1874) seaduse, mis ütleb, et algharidus peab olema kõikidele kodanikele kättesaadav. Seda seadust nimetatakse Guizot’ seaduseks ja see pani püsiva aluse õpetajaameti korrastamiseks ja tänapäeva haridusele. (Furet, 2003). 


Lancaster asutas Londonis vastekooli

1801. aastal asutas Josep Lancaster (1778-1838) Londonis vaeste jaoks algkooli. Kuna ta ei suutnud assistentidele maksta, mõtles ta välja süsteemi - palkas vanemaid õpilasi noorematele distsipliini õpetama (läbi mehaaniliste harjutuste ja läbimõeldud autasude ja karistuste kavaga). Lancasteri kooli edu ja selle meetodid äratasid Inglise aadli ja kuningliku õukonna tähelepanu. (YourDictionary). 


Mirabeau

1790.aastal rõhutas Honore Gabriel Riqueti, Count of Mirabeau ehk Mirabeau (1789-1791) esimesena, et haridus peab olema rahvusliku suunitlusega. (Furet, 2003).


Talleyrand

1791.aastal esitas Charles-Maurice de Talleyrand-Perigord ehk Talleyrand (1830-1834) koolikorralduse kava, mis määras tasuta alghariduse. (Furet, 2003). 


Berliini ülikool

Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III (1770-1840) asutas 1809. aastal Berliini ülikooli. (Humboldt-Universität Zu Berlin). 

Pilt Google.com, Humboldt University, 1950


Inglismaal haridusseadus

1870. aasta haridusseadus on esimene õigusakt, mis käsitleb konkreetselt hariduse andmist Suurbritannias. (UK Parliament). 


Loe rohkem romantismi ajal hariduse ja kasvatuse kohta


Viide daatumitele: Furet, F. (2003). Vent, U. (toim.). Romantismiaja inimene. AS BIT. 


EESTIS SAMAL AJAL

Eestis valitses 17. sajandist kuni 19. sajandini Tsaariaeg, kus talupojad olid pärisorjad ehk mõisnike omandid. 1816. aastal vabastati aga enamus eesti talupoegadest pärisorjusest. Lõuna-Eesti talupojad 1819. aastal. Venemaal oli kaks konkureerivat mõtteviisi:

 - Liberaalid arvasid, et tuleb muutuda euroopalikumaks (tööstus ja demokraatia)

- Slavofiilid aga leidsid, et Venemaa peab pöörduma tagasi enda põliste väärtuste poole. 

Venestusaeg oli Eestis 1880ndatel ja 1890ndatel aastatel - toimus nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. (Varik, 2021).



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar