Jean-Jacques Rousseau

 LOODUSLÄHEDANE KASVATUS 

                                                                                            Jean-Jacques Rousseau
                                                                      (28.07.1712 Šveits - 02.07.1778 Prantsusmaa)

Šveitsis sündinud filosoof, kirjanik ja poliitikateoreetik. Tema poliitiline filosofia mõjutas tugevalt Prantsuse revulutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Teda on nimetatud ka romantismi isaks ning ta on üks valgustusfilosoofia juhtfiguure (Duigan, s.a.). 

    Reading
    Rousseau lugemas oma isale.
  • Sündis Genfis, kellassepa poeg. 
  • Tema esimene suurem filosoofilne töö "Teadustest ja kunstidest käsitlev diskursus" võitis essekonkursi, mille korraldas Dijoni Akadémia 1750.a. Selles töös väidab Rousseau, et teaduste ja kunstide areng on põhjustanud teaduste ja kunstide korruptsiooni. See töö tõi Rousseaule kuusluse ja tunnustuse ning pani suure osa filosoofilisest aluspõhjast teisel, pikemale teosele "Diskursus ebavõrdsuse päritolust". See teos ei pälvinud akadeemilisi auhindu nagu eelmine, kuid nagu esimenegi, oli see laialdaselt loetav ja tugevndas veelgi Rousseau kui olulise intellektuaalse kuju kohta ühiskonnas. Teose keskne väide oli, et inimene on oma olemuselt hea, kuid teda rikuvad keerulised ajaloolised sündmused, mille tulemuseks on tolleaegne kodanikuühiskond. Rousseau looduse kiitmine on läbiv kõigis tema teostes (Delaney, s.a.). 
  • 1762 ilmusid Rousseau põhiteosed:  
      • poliitfilosoofiline "Sotsiaalne leping" (“The Social Contract”)
      • haridusfilosofiline Emile ehk kasvatusest”  ("Émile, ou de l’éducation").
  • Pariisi linnavõim mõistis need teosed hukka, raamatud keelustati ning Rousseau kuulutati tagaotsitavaks. 
  • Rousseau kasvatuskäsitlus toetus ideedele, et ka lapsel on oma elu, omad soovid, arusaamad ja ideaalid. Kasvatuse ülesanne on anda inimesele kõik see, mida ta täiskasvanuna vajab. Rousseau väidab, et on kolm suurt õpetajat: loodus, asjad ja inimesed. Kasvataja peab last kohtlema austusega (Hirsijärv, Huttunen 2005).
  • Rousseau "Pihtimused" (Confessions) oli maailma esimene autobigraafiline teos, mis avaldati 4 aastat peale Rousseau surma. Teoses kirjeldas Rousseau kuni intiimsete detailideni oma elu 53 eluaasta jooksul.
  • Rousseau oli ka helilooja, ta kirjutas mitmeid raamatuid muusikateooriast. Ta on loonud ka mitu ooperit, kuulsaim neist Le Devin du Village”.
________________________________________________________________________________
Rousseau kaks peamist filosoofilist fookust olid loodus ja laps.
Rayburn ja Liskh esitluses on välja toodud 8  Rousseau filosoofia peamist teooriat: 
VÄÄRTUSTEOORIA: 
  • Inimese esimene kohustus on olla inimene.
  • Mehe kohus on hoida kahjulikud mõjud väikelapsest eemal.
  • Alusharidust ei tohiks olla, lapsed peaksid lihtsalt mängima.
  • Lapsed peavad olema lapsed enne kui mehed.
  • Hariduse eesmärk on vormida mees, mitte sõdur, preester vms.
TEADMISTE TEOORIA: 
  • Teadmiste instrument on meie enda keha.
  • Haridus peaks põhinema inimese moraalses olemuses.
  • Ei tohiks kasutada raamatuid looduse ja oma meelte asemel. Raamat õpetab palju uskuma ja vähe teadma.
  • Harida tuleb meheks, mitte õppida vaid teatud ametit.
INIMLOOMUSE TEOORIA:
  • Inimese algne inimloomus on olla hea, kuid see on ühiskonna poolt rikutud.
  • Hea olla on olemas "vastavalt oma olemuse sisemisele potentsiaalile".
  • Ratsionaalne inimene on teadlik ühisest hüvest ja tunneb vajadust elada harmooniliselt koos teistega.
  • Inimtegevuse eesmärk on õnn.
ÕPPIMISTEOORIA:
  • Haridus peab olema progressiivne ja järgima inimsüdame loomulikku edenemist.
  • Alusharidus peab põhinema eelkõige meeltel.
  • Edendab rõhuasetust füüsilisele maailmale, mitte raamatuõpet varases hariduses.
  • Õppeprotsess on katse-eksituse meetod.
  • Positiivne haridus saab alguse ainult siis, kui laps on teadlik oma suhetest teistega.
EDASTAMISE TEOORIA:
  • Õpetajad hakkavad õpetama looduses, väljaspool ühiskonna piire.
  • Abstraktsete mõistete asemel pakutakse õpilastele füüsilisi, rakendatavaid materjale.
  • Õpetajad peavad oma lapsi individuaalselt mõistma, et neid tõhusalt õpetada.
ÜHISKONNATEOORIA:
  • Inimest tuleb harida eesmärgiga parandada ühiskonda, ta peab olema valmis kõikideks ssotsioloogilisteks väljunditeks.
  • Teater on kurja ühiskonna produkt, see on kunstlik meelelahutus ja sellest ei saa mingit haridust tulla.
  • Meelelahutus peab tulenema inimese tööst, suhetest ja vajadustest, erinema tööst, kuid olema inspireeritud samast vaimust.
  • Euroopa kultuur unustas moraali, kui keskendus ainult intellektuaalsele kultuurile.
VÕIMALUSTE TEOORIA:
  • Eraldi, kuid võrdne loodusõpetuse vorm tüdrukutele ja poistele.
  • Soo tõttu tuleb eraldada. Tüdrukuid ei saa kasvatada meesteks ja vastupidi.
  • Naised pidid loomulikult olema pere keskpunkt: koduperenaine, ema ja hea mainega.
KONSENSUSE TEOORIA:
  • Erimeelsuste peamised põhjused tulenevad soovidest, rõhumisest ja uhkusest.
  • Mehed saavad sellega võidelda, andes end kõigile, lubades turvalisust ja loomulikku vabvabadust.
  • Avalik vaim peab otsima ühist hüve; kõigi vajadused peavad kokku langema.
___________________________________________________________________________


________________________________________________________________________________

The person who has lived the most is not the one with the most years but the one with the richest experiences. - Jean-Jacques Rousseau

_______________________________________________________________________________

ALLIKAD

Delaney, J. J. (s.a.). Jean-Jacques Rousseau (1712  1778). The Emile.

    Retrieved from https://iep.utm.edu/rousseau/#H5

Doyle, M. E.,  Smith, M.  K. (2007-2013).  Jean-Jacques Rousseau on education.  The encyclopedia of        pedagogy and informal education. Retrieved from  http://www.infed.org/thinkers/et-rous.htm

Duigan, B. (s.a). Jean-Jacques Rousseau. Swiss-born French philosopher. 

    Retrieved from https://www.britannica.com/biography/Jean-Jacques-Rousseau

Hirsijärv, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Tallinn: Medicina AS

Konstantinov. N. (1953). Jean Jacques Rousseau pedagoogilised vaated. (lk 337-344). Nõukogude kool.

C. Liskh., M. Rayburn. (2014). The Educational Theory of Jean Jacques Rousseau. Retrieved from https://prezi.com/2kr4oniv7qup/the-educational-theory-of-jean-jacques-rousseau/

- - -

Rousseau pilt: https://bigthink.com/thinking/rousseau-philosophy-explained/

Rousseau pilt isaga: https://www.discoverwalks.com/blog/paris/top-10-interesting-facts-about-jean-jacques-rousseau/

Rousseau tsitaat: https://www.azquotes.com/quote/252643