Arutelu

MÕJUTUSED HARIDUSES

Kõige suurema mõjuga oli romantismi aja haridusele raamat Emile, mille autoriks on Rousseau. Rousseau läbiv idee raamatus on, et hariduse põhieesmärk ei ole valmistada õpetlasi ega spetsialiste, vaid paindlikku ja iseseisvat inimest, filosoofi, kes teeniks elatist oma kätega (Willinksy, 1990). Rousseau õpetab oma raamatus kuidas kasvatada imikueast varajase täiskasvanueani meest, kes tulevikus saaks olla ideaalne eeskuju oma ligimeestele (Willinksy, 1990). Selline filosofeeriv viis vaadata hariduse maailma läbi idealistliku pilgu oli uudne ning seetõttu paistis Rousseau Emile silma ainulaadsusega.

Rousseau kasvatuse järgi peab laps saama võimalikult looduslähedase kasvatuse (Willinsky, 1990). Last ei tohi sundida suureks saama, vaid enne peab ta nautima lapsepõlve ja elama hetkes. Kuidas muidu saab laps areneda endale eakohaselt? Jättes vahele inimnatuurile loomuliku osa ehk rikkumatu noorusea, võib inimese isiksuse kujunemine jääda lünklikuks.

Rousseau arvab, et laps peab saama kasvada võimalikult vabalt ning kasvatuse piirid on määratud vaid looduse poolt (Willinsky, 1990). Lisaks ei tohi kasvatatav olla mõjutatav kultuuri või poliitika poolt (samas). Olles nõus Rousseau õpetusega, et lapsepõlv ei tohi ühelgi inimesel vahele jääda ja inimese arengut soosib looduslähedane kasvatus, on tema piirideta kasvatuse teooria veidi radikaalne. Lastes lapsel ise valida, mida ja millal ta õppida soovib, võib tekkida olukord kus laps keeldub õpetajaga koostööd tegemast ning elutähtsusega õppetunnid jäävad saamata. Selline vastasseis võib tekitada situatsiooni, kus inimese täispotentsiaal jääb kasutamata.

Nendest põhimõtetest ja Rousseau romantilisest kasvatusfilosoofiast on suuresti mõjutatud vabaduspedagoogika, demokraatlik pedagoogika ja Montessori pedagoogika. Kõigi kolme liikumise põhimõteteks on usaldus ning austus lapse vastu. Lisaks suunab õppimist nn sõltumatuse seadus, mis tähendab, et õppimine peaks olema isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri. (Willinksy, 1990)

Näeme ka tänapäevas, et romantismiaegsed haridusfilosoofiad, eriti Rousseau mõjutused, on mänginud suurt rolli meie ühiskonna hariduse vormimisel. Tänapäeva Euroopa koolides võib näha rõhu panekut lapse kvaliteetsele haridusele, kuid samas säilitades lapsepõlve vabaduse. See on tasakaal, mis Rousseau looduslähedases õpetustes puudus.

Rousseau filosoofiast sai ka mõjutust Saksamaal arenenud filantropismi liikumine. Liikumine tugines ühelt poolt ideele ühiskonna paremaks muutumisest, teisalt Rousseau käsitlusele inimese loomulikust arengust, jättes samas suhteliselt tähelepanuta Rousseau ühiskonnakriitika. Filantropistid rõhutasid inimese isikliku õnne ja ühiskondliku progressi seost ning sellest tulenevalt praktilist ühiskondlikku kasu hariduse peamise eesmärgina. (Mikser, 2013)

Võib öelda, et Rousseau on eeskujuks hariduskäsitlustele, mis rõhutavad loomulikku arengukeskkonda ja lähtumist õpilase huvidest ning vastustavad ettekirjutatud õppekava.

Kriitikud juhivad tähelepanu Rousseau tööde antiintellektuaalsele olemusele ja ühiskondlike struktuuride ignoreerimisele, mistõttu Rousseau lähenemine on ebarealistlik. Vaatamata ohtrale kriitikale Rousseau vaadete aadressil, peetakse teda esimeseks, kes rõhutas lapse loomulikule arengule vastavat haridust. (Mikser, 2013)

Rousseau haridusfilosoofia oli idealistlik ja reaalses maailmas sellist haridust pikemas perspektiivis rakendada on peaaegu võimatu. Peame siiski nentima, et kui ta ei oleks oma töid kirjutanud omanäolisel radikaalsel viisil, ei oleks tema filosoofiad ka nii populaarsed olnud. Kriitika tema tööde kohta on arusaadav ja mõistetav. Haridust ei saa niisama ümber teha, eirates ühiskondlike struktuure ja sinnamaani kehtinud tavasid. Jällegi, vaadates teisest küljest, olid Rousseau mõtted ja ideoloogiad ühiskonna jaoks piisavalt sobivad, et hariduse ümberkorraldus siiski võttis suuresti arvesse tema õpetusi. Oleme selle üle tänulikud, sest meie jaoks on tähtis, et laps saaks areneda endale loomupärasel viisil samal ajal saades eluks vajalikke õpetusi.